Õlu sai võimaluse ja kasutas selle ära

Praegu on moodne mitte ainult süüa vaid ka juua kõike kohalikku. Õlu ja marjaveinid on meie kohalikud joogid. Pole neist nagu õilsatele viinamarjaveinidele konkurenti? Tõepoolest, varemased õlle ja veini sobitamised erinevate toitudega näitasid, et mida peenemaks muutuvad toidud, seda vähem on robustsel õllel võimalik veini vastu saada.

Eesti parim sommeljee Kristjan Peäske ja kõige kõlavamate tiitlitega kokk Vladislav Djatšuk restoranist Tschaikovsky otsustasid anda õlledele võimaluse. See nägi välja niimoodi, et kõigepealt maitsti ära õlled, siis kohandati igale väljavalitud õllele sobivaks üks söök Tschaikovsky menüüst. Ning kõige lõpuks valiti välja ka toidule sobiv vein.

Nagu gurmeerestoranile kohane, algas söök aperitiiviga. Šampanja pokaalidest, otse loomulikult. Aga täiesti mitteloomulikult oli aperitiiviks Saku Kuld. Ja, üllatus-üllatus, veinisõbrad muutusid väga-väga mõtlikuks.

Selleks ajaks olid võistlejad kenasti üles rivistatud ning ootasid paarikaupa oma etteastet. Nagu pildilt näha võib, on kohaliku Saku õllemeeskonna vastaseks veinide maailmakoondis, kuhu Põltsamaa veini näol ka üks eestlane on mahtunud. Ebaõiglane?

Kui vaid suurus on mõõdupuuks, siis on ka Eestis sündimine läbinisti ebaõiglane. Nii inimese, kui toote jaoks. Aga võistlus käib ainult ühes valdkonnas (sobivus toidu juurde) ja nagu öeldud, õlledele on antud, spordikeelt kasutades, koduväljaku eelis.

Muud eelised aga puuduvad, sest hindajateks on kuus veinisõpra ning üksainuke õllepooldaja.

Koduväljaku eelis pildi peal näeb välja niimoodi. Saku on Ice maitsega paremaks sobitamiseks on Vladislav Djatšuk teinud oma restorani menüü kahest erinevast roast kokku ühe.

Hindamisega läheb kohe põnevaks. Sloveeniast pärit Furmint’i viinamarjadest vein ei ole mingi tavaline jook. Sobib Kamtšatka krabiga imehästi. Varasematel hindamistel pole niisugust situatsiooni ette tulnud, kus tundub, et nii õlu kui vein sobivad võrdselt hästi!

Nüüd on see olukord käes. Väga-väga mõtlikult kirjutavad hindajad igaüks oma hinde paberile, seda teistele näitamata, ning asuvad siis järgmist rooga proovima.

Metsaseenepelmeenid hanemaksakastme ning trühvliõliga on just niisugune toit, mille juurde õlle joomist ei hakkaks nagu mõtlemagi. Aga võta näpust. Kastet on natuke kohendatud ning Saku Punane  maitseb sellega vähemalt sama õilis, kui Riesling Charta.

Kristjan muutub veinide saatuse pärast üpris murelikuks. Kaugeltki mitte niimoodi ei ole see üritus mõeldud, et õlled peaksidki kindlasti veinidest paremad olema.

Nagu eespool öeldud, valiti õlu ja vein iga toidu juurde eraldi. Ei kokk ega sommeljee mõelnud sobitamise käigus selle peale,  kumb võiks paremini passida. See otsus tuleb teha hindajatel.

Eesti piimapõrsas krõbedas koorikus (pildil) on samuti peaaegu ühtemoodi leplik nii veini, kui õllega. Ainult järgneva magustoidu juurde tundub vein selgelt paremini sobivat, kui õlu.

Kui punktid saavad kokku loetud, selgub et lõpptulemus on kõikidele varasematele võistlustele vastupidine. Kuigi napilt, osutus õlu paremaks kõigi kolme soolase toiduga ning kaotas magustoiduga.

Õllele anti võimalus ja ta kasutaski selle ära!