Beer House’i ootamatud naudingud
Õllerestorani minnakse õlut jooma. Kui õlut juba juuakse, siis kohe palju. Niimoodi on enamasti kombeks. Söök käib õlle kõrvale ja peab täitma kõhtu. Rohkem temalt ei oodata.Beer House’i sisse astudes ei viita mitte miski sellele, et tegemist oleks mingil moe ebatavalise õllerestoraniga. Aga on. Kui keegi korraldaks õllerestoranide söökide konkursi, oleks Beerhouse esimeste seas mitte ainult Eestis, vaid küllap kogu Euroopas!
Õlu on toiduga võrdväärselt hea. Seda mõistad kõige paremini siis, kui tellid õlledegustatsiooni, ehk kõik seitse Beer House erinevat õlut ühekorraga mekkimiseks.
Vorst ei ole rasvast nõretav, vaid maitseb nii nagu vorst muiste. Punast värvi hapukapsad on samuti tuttava maitsega. Niisugune maitse on supil nimega Borš. Mädaõigas paneb i-le täpi. Suurpärane, kuid siiski ei midagi erilist!
Asjata. Igat tööd saab teha kunstnikuna. Ka kõige igavamat ja tavapärasemat. Beer House peakokk Dmitri Rooz on esindanud Eestit paljudel väga mainekatel kokavõistlustel. Olla samas õllerestorani peakokk ei ole tema jaoks alandav, vaid on hoopis väljakutse.
Süüa õllerestoranis hautist, mis kõlbaks gastronoomilise restorani menüüsse, on ootamatu elamus!
Menüüs pole öeldud, et tegu on koorimata krevettidega. Aga väike käsitöö vaev tasub ennast kuhjaga ära. Koorevabalt niisugust maitset ja mahlasust ei saavutaks.
Kolm juhuslikult valitud toitu ja kolm üllatust. Pole paha!
EELMINE LEHEKÜLG
EELMINE LUGU


