nAnO - söögikoht Facebook’i inimestele

nAnO on nüüdseks olnud avatud juba üle kolme kuu. Suuremat kära selle söögikoha ümber pole kuulda olnud. Ja käratsemiseks ei olegi põhjust. Esiteks - söögikoht, mis avatakse vaid kolmeks tunniks lõuna ajal ja sedagi ainult tööpäevadel, ei muuda maailma. Teiseks - teiste inimeste kodus ja selle ümber ei ole viisakas käratseda! 

Just nimelt. Eestis on nüüd veel üks kodu-söögikoht juures. Seda peavad Tallinnas Sulevimägi 5 modellinduses tegev Beatrice ja diskor Priit. Värvikad inimesed, kes teevad kõike omal ja värvikal moel.

Mida see tähendab? No näiteks seda, et söögikoht näeb väga-väga kirev välja ja selle sihtrühm on  Facebook’i inimesed. 

Kuigi Priidul oleks vajadusel ette näidata kokapaberid, on Beatrice ühise söögikoha köögis tegusam pool. Priit aitab kaasa sellega, mida parasjagu on tarvis teha. Näiteks on tihti vaja igasuguseid toiduaineid hakkida.

Kahekesi omavahel, nii nagu sellel pildil, saavad nad istuda haruharva. Enamasti siis, kui külalised on juba läinud. Nimelt pakub nAnO ka õhtusööke, aga seda ettetellimisel ning ühele seltskonnale korraga. Nii on kodu-söögikohtades kombeks.

Söögikoha kohta on ikka kombeks küsida, et mis köök teil on? nAnO-s pakutakse seda sööki, mida Beatrice ja Priit teevad. Ennekõike mõjutustega nende rohketest reisidest ja Maroko maitseainetest. Täpsemal määratlemisel ei ole mõtet.

Tallinnas on kaks kuulsat borši. Ühte teeb linna üks parimaid profikokkasid Roman Zaštšerinski ning teine on siin pildil. Seda teeb Beatrice. Mõttetu on neid omavahel võrrelda. Kui see borš viia restorani Ö, saadaksid sealsed külalised selle kööki tagasi. Kui Romani borš tuua nAnO-sse, saaksid külalised kohe aru, et see söök ei kuulu siinsete seinte vahele.

Mõlemat suppi ühendab siiski üks põhimõte - need supid on tehtud kummagi koka poolt väga isikupärasel moel. Priit teab kasvõi kõikidele rääkida, et hea toit ei sünni retseptist vaid valmistaja armastusest. Ja erinevaid armastusi on täpselt niisama palju, kui on erinevaid inimesi.

See vahemerepärane mereannisupp on keedetud oludele vastavalt. Mereandidest on järele jäänud küll üksainus kala, sest mereandide valik meie kauplustes on teadagi missugune.

Ka vürtse lisab Beatrice külalistele tehtavatele toitudele pigem vähem, kui iseendale meeldib. Kuid supp maitseb kõigele vaatamata imehea. Ning klaas vahuveini sinna kõrvale jahutab maha tulised maitsed ja lisab hetkele pidulikkust.

Lihtne, kiire, maitsev, taskukohane...  Facebook’i inimestel ongi päevasel ajal enamasti väga kiire. Kas siis Facebook’i tagasi, või kusagile edasi. Aga juba homme on nad uuesti kohal.

Supid ja pirukad on Priidu ja Beatrice söökide „selgroog”.  Kõlab liiga lihtsalt. „Aga lihtsaid toite maitsvalt teha on palju keerulisem, kui gurmeetoite,” kinnitab kõige teadjam Eesti kokkade seas, Dimitri Demjanov.

Tõepoolest, lihtne ei tule kergelt kätte. Supid ilma isevalmistatud leiva-saiata sinna kõrvale ei oleks päris need õiged. Isegi lihtne kraanivesi kannus on „taastatud struktuuriga”. Küsige Priidu käest, mida see tähendab.

Teiste inimeste toitmine võib olla elukutse, aga ei pea. Praeguses konkurentsis edukalt majandamiseks peab teiste inimeste toitmine olema hoopis - elustiil!